Indabuko Yakho
Inqolobane yomlando kaZulu

Ama-categories

Imithi yesintu (Izincazelo nezithombe)

Dlamuka

Dlamuka Goduka ka Mboyi Khondlo ka Mncinci Malandela Ngokulandela izinkomo zamadoda Maphashana Zibili Ngonyama Jujunga Mnguni ka Yeyeye Gumede Khuzwayo Smamane seNgwe neNgonyama Nina baseMthandeni Nina bakaSidlabehlezi bakaPhakathwayo Nina bakaKhondlo Mbhongela Vundlela Sidinane

Mabona

Mabona Mqwambe Khauta H’olomoni Phephetha Solkwentje INtombi ezimnyama zi mabele maade Nkomo zikaMgholwane zikaHele Khauta zakwaMabona

Caluza

Caluza Mncwabe Gxabashe Malandela Mnguni Nosoka Mbozisa Ndlela Zabane Phakathwayo Yeyeye Nina eningawudli umbilini Ngoba udliwa abahlangakazi Nina enawela uThukela neMpofana

Ntshalintshali

Ntshalintshali Somnomo Mzwazwa Mkhulwane Ludonga kaMavuso Bheshela Mthongolo Thwayisa Wena owathwayisa umuntu ngojojo emhlane Wena kaHhiya koBanani Nina bakaNyembe kanikeli Kunikela uMtshongolo Mazalankosi Nina enazala uZwide ka Langa Nyongande ongangomunga Phathwayo Nyawo zinde Ezimfushane zimacuth... qhubeka ufunde »

Umlando ngonkosi uMehlokazulu Ngobese iNgobamakhosi.

Umlando ngeNkosi uMehlokazulu kaSihayo Ngobese iNgobamakhosi -Kuloba uKholo Khumalo INxazonke* UMehlokazulu Ngobese wayeyiqhawe likaZulu ngesikhathi seziNgonyama oCetshwayo kaMpande noDinuzulu kaCetshwayo .  UMehlokazulu wayeliFelankosi uqobo . Ibutho lakhe kwakuyiNgobamakhosi .INgobamakhosi yabuth... qhubeka ufunde »

Amakhambi akwaNtu 

Amakhambi akwaNtu :- Amakhambi imithi esiza kakhulu ekwelapheni imbo nasekukhipheni inyongo .Le mithi akudingeki ukuthi nize nitshelwe inyanga ,noma ubani osekhulile ekhaya kufanele azi ukuthi uyokwenzenjani lapho ephethwe umkhuhlane ,noma equtshukelwe inyongo .Inkinga ekhona ukuthi iningi lethu asisawasebenzisi lawa makhambi akwaNtu ngoba umuntu usuke esaba ukuthi abantu bazothi uyathakatha . Ake siwabale amakhambi awusizo :- ISIPHONDO Isiphondo umuthi okuchatha abantwana oxutshwa nobisi .Ungumuthi omkhulu wenyoni .Izingxabo zesiphondo ziyagxotshwa kwenziwe umuthi wokuphalaza kususwe isidina . UKALIMUZI :- Ukalimuzi ikhambi elimila emaxhaphozini ,izimpande ziyagxotshwa kwenziwe umuthi wokwelapha umkhuhlane .Ukalimuzi umuthi wokuchatha izingane ezinomkhuhlane .Nabadala bangawuhlafuna lapho behlaselwe ugonqogonqo INKUPHULANE :- Lo muthi awuyishiyi inyongo .Kugxotshwa amakhazi awo kuhlanzwe ngawo kukhishwe inyongo .Noma bethi unesizinda senyongo inkuphulane iyasibhidliza ,kugxotshwa amakhasi ayo axovwe ngamanzi afudubele bese ilingela ukuphalaza ikhiphe izindenda nenyongo esigcwele esibindini ,wenza umzimba ube lula . ISIHLAKOTHI :- Amaqabunga esihlakothi agxotshwa athelwe amanzi afudumele kuchathwe ngawo izingane nxa zihlushwa izinhlungu zokonakala kwesisu.

Mabotja

Re ba Mabotja, Tlou ya Moletji, Ba kubu etshwile bodibeng kubjana tsa tlala naga, Phukubje ya Ilamolapong, LaMatlala lea Phala, Phukubje tshela moedi ke pjana, Rwerhang Mabotja bogoshi boa mo swanela, Re Bakone ba Ntshi di Kgolo, Re ana Hlanhkagane.

Umlando ngeNkosi uSigananda Shezi 

Awu sukanini madoda nanso-ke iNkosi yaMachube akwaShezi iNkosi u-Sigananda kaZwekufa . Kulesi sithombe inkosi yaMachube yabe isineminyaka elinganiselwa ekhulwini(yebo 100) . Leli qhawe layibamba kwathula umoya emahlathini aseNkandla empini kaKhandapondo ebuye yaziwe ngokuthi yimpi kaBhambatha . Futhi leyompi ibuye yaziwe ngokuthi yimpi kaMakhanda . Kuleyo mpi uZulu wavukela amaNgisi umbhejazane ngemuva kwesimemezelo sikaNgqongqoshe wezezimali wamaNgisi(Minister of finance) u-Charles Smythe esasithi uZulu kwakudingeka akhokhe futhi enye futhi intela ngaphezu kwezimbili ezabe vele sezikhona . Zanqikilana emahlathini aseNkandla emhosheni waseMome (Mome Gorge) kwathula umoya . Yaqhubeka yagcina isisabalele kulo lonke elakwaZulu. Kukuleyo leyo mpi lapho kwasala khona uSibindi gidi wakwaNgobese iNgobamakhosi u-Mehlokazulu kaSihayo . Kulesi sithombe inkosi u-Sigananda yayisanda kubanjwa ngamaNgisi eseyolilengisa kodwa yavuka isizikhothamele ngobusuku obabandulela usuku eyayizolengiswa ngalo. Yayizinikele yona uqobo kumaNgisi ngemuva kokuba amaNgisi esebophe indodana yayo. Le nsizwa endala yayibone lukhulu kwaZulu ngoba yayizalwe ngeminyaka yama 1820s nokuyiminyaka lapho iSilo uShaka sasimatasa sihlanganisa izizwe ukuba zibe uZulu . 

error: Akuvumelekile lokho !!